Aalajangersakkat nalinginnaasut

Sumiiffiit amerlasuut aalajangersagartai ilanngullugit kommunep pilersaarutaata siulia ilanngullugu toqqaannartumik nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut peqqussummiit nuunneqarnikuuvoq. Kommuneplanili arlalinnik nutaanik, imaluunnit nunaminertanut allannguutinik, imaqarpoq, matumani nunaminertat K-t amerlanerusut. Siunertarineqartoq tassaavoq, takornariaqarnermik inuussutissarsiutinut tunngatillugu, asimi periarfissanik nutaanik qulakkeerinninissaq. Suliniutit pingaarutillit allat ataavartunik nukissiuuteqarnerup ineriartortinnissaanut, aamma nunalerinermut tunngatillugu, misileraalluni ingerlatanut assigiinngitsunut, tunngasuupput.

Sumiiffiit K-t tassaapput nunaqarfiit inuerunnikut maannalu illuaraqarfiusut allallu sanaartorfiusimanngitsut. Ataatsimut isigalugu Avannaata Kommunia, Qeqertarsuup Tunuata sineriaa tamakkerlugu, nunaminertat K-t amerlapput, ilaatigut annertuumik eqiteruffiusimallutik, soorlu Oqaatsut aamma Ilimanaq. K-qarfinnut ilaapput iluaraqarfiit aasarsiortarfiillu tamaani assigiinngissitaartunik sanaartornissanut periarfissaqarpoq. Allannguutit kinguneraat sumiiffinni arlaqartuni periarfissiisoqarmat ullutsinnut naleqqunnerusunik sanaartoriaaseqalerneranik, takukkit aalajangersakkat naliginnaasut.

K-qarfiit saniatigut aamma kommunep pilersaarutai L-qarfinnik N-qarfinnillu peqarput. L-qarfiit tassaapput sukisaarsaartarfissiat – illuaqqat atuartullu aallaarsimaartarfii, N-qarfiit tassaanerullutik teknikkikkut attaveqaatinulluunniit atortussiatut sanaartukkat. Kommuneplani aamma nunaminertanik M-nik ilaqarpoq, tassaasut qeqertat qimmiliviit aamma nunaminertat nunalerinermi misileraaffiit, kiisalu nunaminertat aalisakkanik pisanillu suliarinneqqaartarfiit, ilaatigut saliivigalugit aamma aalisakkanik neqenillu panersiivigalugit (ikaaqarfiit).

Nunaminertat sanaartorfigeqqusaanngitsut pingasunut aggugaapput – nunaminertat O1-, O2-, aamma O3-it – kingulleq tassaalluni nuna uumasut nujuartat najugaat, kommunip ingerlataanik pilersaarusiorfigineqartussaanngitsoq. Nunaminertat O1-it ataatsimut isigalugu 5 km-nik silissusilimmik illersuuteqartitaapput, asimi nunaminertanut tamanut atuuttumik, ilaatigut pinngortitap nammineq pissuussutai, uumasullu nujuartat, innimigineqarnissaat qulakkeerniarlugu. Kommunimi O2-nik taaneqartartunik nunaminertaqanngilaq (nersutaatit ivigartortarfii).

Nunaminertat asimiittut ataasiakkaat pilersaarusiorfigineqarneranni, aammattaaq pingaartinneqarput, nunaminertat eqqissimatitat, avatangiisit kulturimut tunngassutillit, assingusumilluunniit eriagisarialittut naleqartitat. Ilaatigut aamma tigussaasumik pilersaarusiornermi, suliniutinut immikkut ittunut periarfissaqartitsisoqarpoq, assersuutigalugu pitsanngorsaataasunut, takusassanut alutornarluinnartunut aamma nunaminertat ilaasa tikikkuminassusaannut, tunngatillugu.