Oqaatsut

Oqaatsut 40-t missiliuinnarlugit innuttaqarnermigut Ilulissat nunaqarfiini minnersaavoq Ilulissaniillu 18 km missiliorlugit avannarpasissuseqarluni. Nunaqarfik aamma Rodebay-tut ilisimaneqarpoq, arfanniat hollandimiut tamaanga atsiussimasaanik. Sumiiffik 1700’kkunnili inoqarsimavoq – inuit najugaqarfiattut arfanniarfittullu – aatsaalli 1877-mi asimioqarfinngorsimalluni. Nunaqarfik qeqertaasamiippoq Qeqertarsuullu Tunuani iluliarsuit tungaanut isikkiveqarluni, sulilu ullumimut Ilulissat eqqaanni arfanniarnermut atasumik pingaaruteqarluni arfernut amusivissarinnera pissutigalugu. Kalaallisut aqqa isumaqarpoq ”Oqaatsoqarfik”.

Inuussutissarsiuteqarnermi tunngaviit pingaarnersaraat aalisarneq piniarnerlu, soorunalimi aamma pissusissamisoortutut takornariaqarneq.


Aaliangersakkat aamma Immikkoortu

Aalajangersakkat nalinginnaasut kommunimi illoqarfinnut, nunaqarfinnut asimullu tamanut atuupput. Aalajangersakkat nalinginnaasuupput aamma najukkami immikkoortut ilaanni pissutsinik eqqarsaatiginnittuunatik.

Kommunimut pilersaarummi aalajangersakkat

Pingaarnertut aaliangersakkat kommunip nunaminertanik sanaartornissamut akuersissutinik agguaassisarnerani tunngaviupput.

Ullumikkut Saqqami sullissinerup pitsaassutsimigut inissisimanera, inissanillu neqeroorutit, minnerpaamik attatiinnarniarneqarput. Anguniagaq tassaavoq, aalisarnermik takornariaqarnermillu inuussutissarsiuteqarnerup, ataavartumik ineriartortinneqarlutillu nukittorsarneqarnissaat et nuværende serviceniveau og boligudbud i Oqaatsut naleqqussarneqartariaqarput nunaqarfiup inuttussusianut inuussutissarsiutinillu periarfissanut. Siunertarineqarpoq, aalisarnerup takornariaqarnerullu nangittumik siuarsarneqarlutillu nukittorsarneqarnissaat, Ilulissat suleqatigalugit. Tamatumunnga atatillugu, eqqaavissuup inissisimaffia eqqaavilerinerlu kiisalu ikuallaaveqarneq, nalilersuiffigeqqinneqartariaqarput. Taamatullu, nunaqarfimmi peqatigiiffeqarnerup ataatsimoornerullu uummaarissuunissat, naammaginartunillu sinaakkutaqarnissat, qulakkeerneqartariaqarpoq.

Oqatsuni innuttaasut amerlassusaat 1980-miilli affaannanngorsimavoq 2017-imilu 37-inik amerlassuseqarlutik. Innuttaasut ikittuinnarnik inuusuttortaqarlutillu meerartaqarput. Tamaattorli inuerukkiartorneq 2000-mili unissimavoq, Rodebay Fish-ip pilersineqarnerata ammut ingerlasoqarnera unitsissimavaa. Siumut isigisumik naatsorsuutigineqarpoq innuttaasut amerlassusaat aalaakkaalissasoq, taamaattumillu pilersaarusiorfiup iluani pingaartumik isaterinermut atatillugu, nutaanik tamakkununnga taartaasussanik sanaartortoqarnissaa pisariaqartinneqassaaq.

Illut amerlanersaat tassaapput ilaqutariit illui ataasiakkaat qaliaqanngitsut imaluunnit aappaa avillugu qaliallit, nunatsinni ileqquusoq malillugu qalipaatigissaartut. Illut ilaat ukiup ilaanna najugaqarfigineqartarput, tamannalu aamma nunaqarfimmi takussutissartaqarpoq.

Kommuneplani malillugu Oqaatsuni illuliorfissanut inissaq sinneruttoq illunut 65-t missinginut naapertuuppoq.

Aalisarneq Oqaatsuni inuunermi suli pingaarutilerujussuuvoq. Tamanna minnerunngitsumik ukioq 2000, tamaani Royal Greenland-ip tunitsiveqalerlunilu tunisassiorfeqalerneranik, aamma Rodebay Fish-ip pilersinneqarneranik peqquteqarpoq. Tamaani ilaatigut tunisassiarineqartarput qullukkat, qalerallit aamma saarulliit – annermik nunami namminermi tuniniagassatut. Tunisassiorfik peqarnerpaaffiani qulit missiliorlugit sulisoqartarpoq.

Ilulissanut qanittumi inissisimanerata kinguneranik, nunaqarfik takornarianit annertungaatsiartumik ornigarneqartarpoq – ilaatigut angallatinik, pisummik qimussimilluunniit. Tamatumunnga atatillugu, takornariat nalinginnaasumik kalaaliminernik sassaallerfigineqartarput, taamaalillutillu aalisartut piniartullu inuunerat ilangiiffigilaartarlugu.

Oqaatsut talittarfiata avataatungaanit piffik annikinnerusoq talittarfeqarnikkut oqartussaaffeqarfissatut Naalakkersuisunit toqqarneqarsimavoq, tamannalu aamma talittarfiup nunataata ilangaatsiarsuanut atalluni.

Nunaqarfimmi suliffiit amerlanersaat Rodebay Fish-imut attuumassuteqarput, soorunalimi aamma takornariaqarnermut, kiffartuussivinnut, KNI-p pisiniarfianut, atuarfimmut kommunillu ingerlatsiviinut allanut attumassuteqarlutik. Ataatsimut isigalugu 2010-miit Ilulissat nunaqarfiini sulisoqarneq annikitsunnguamik kinguariaateqarfiusimavoq. Ilulissat pigisaanni nunaqarfinni sisamaasuni 2015-imi suliffissaaleqsiut procentiat katillugit 6,7-iuvoq, tamannalu Ilulissaniit (7,7 %) appasinnerulluni. Ilulissani nunaqarfiit aamma Uummannami nunaqarfiit katillugit 6,7 %-inik suliffissaaleisoqarput taamaalillunilu Avannaata Kommuniani appasinnerpaalluni kiisalu kommunimi agguaqatigiissitsinermiit aamma appasinnerungaatsiarluni (9,1 %). Ilulissat pigisaanni nunaqarfinni suliffissaaleqineq aamma nuna tamakkerlugu agguaqatigiissitsinermiit appasinneruvoq (9,1 %).

Kommuneplani malillugu inuussutissarsiutinut umiarsualivimmullu siunertanut sanaartorfissatut sinneruttoq 1.000 m² missiliorlugit angissuseqarpoq.

Nunaqarfik helistop-eqarpoq privatiusoq, umiarsuaviliup avannamut kitaatunginnguani inissisimasumik. Taamaatoorli nunaqarfiup timmisartuussivigineqartarnissaa pillugu sullissinissamut isumaqatissuteqartoqarnikuunngilaq. Taassuma saniatigut assartuineq angallatit, qimussit snescooterillunniit atorlugit – pingaarnermik Ilulissanut pisarpoq. Nunaqarfik imminnut attuumasunik aqqusineqanngilaq, annikinnerusunilli motorilinnut illineqarluni / aqqusineeraqarlunilu.

Nunaqarfimmi illut kuuffilersugaanngillat. Eqqakkat eqqaavissuarmi 500 m missiliorlugit nunaqarfiup qeqqaniit avannamut kitaatungaani inissismasumi katersorneqartarput aammattaaq tassi anartarfiit imaarneqartarput. Imermik pilersuineq tarajuiaanikkut pisarpoq, maqitsivinni aaneqartartumik. Innaallagissiorfik tankeqarfillu umiarsualivimmiipput, nunaqarfimmili illut namminerisamik oliefyr-it atorlugit kiassarneqartarput. Teknikkikkut ingerlatsineq qaffasinnerusoq Nukissiorfimmiit ingerlatarineqarpoq.

TELE Greenlandip oqarasuaatit assigissaallu atorlugit attaveqarneq isumagisaraa.

Nunaqarfik atuarfiuutigisumik oqaluffeqarpoq (Oqaatsut Atuarfiat). Atuarfik tallimanik atuartoqarpoq atualeqqaaniit 7. klassi tikillugu. Tamatuma kingorna atuartut Ilulissani atuarfinnut nuutinneqartarput. Aammattaaq niviarsiamut nakkorsiartarfeqarpoq, ataatsimoorussamik sannaveqarluni aamma KNI pisiniarfeqarpoq. Meeqqanik paarsisarneq ulluunerani angerlarsimaffinni paarsisarneq aqqutigalugu aaqqitaavoq.

Atuarfik oqaluffiuutigisoq nunaqarfimmi kulturikkut aaqqissuusisarnermi sinaakkutaavoq. Taassuma saniatigut, imaani pinngortitamilu avatangiiserisami sunngiffimmi silaannarissumilu ingerlatassanut, periarfissanik ulikkaarpoq. Naagataatigullu nunaqarfiup innuttaasa Ilulissani periarfissarpassuit atorluartarpaat.

Oqaatsuni illut pisoqaanerit kangerliumarnup qinnguaniipput illulianillu eriagisarialinnik makkunannga ilaqarlutk: Quersuaq 1894-meersoq (B-62), allaffik 1898-meersoq (B-66), katersortarfikoq 1923-meersoq (B-11) kiisalu pisiniarfitoqaq 1923-meersoq (B-122). Iliveqarfik nunaqarfiup kujammut killinganiippoq.

loading image
Henter...